Motiveeriv, turvaline ja õppimist toetav õpikeskkond
Seminari häälestus ülesanne: ring-ringis
Missuguseid tegevusi harrastad seepärast, et neid naudid? Miks?
Millega tegeled sageli, isegi kui sa tegevust ennast ei naudi (see on vältimatu kohustus või vajalik samm olulise eesmärgi saavutamiseks)? Kuidas sa motiveerid end sellist tegevust hästi sooritama?
Kuidas sa ennast motiveerid ja milliseid toimetulekustrateegiaid kasutad, kui tööülesanded tunduvad igavad või vastumeelsed?
Mil viisil on õpetajad ja õppejõud sinu motivatsiooni soodustanud voi kahandanud siin ei peeta silmas mitte üksnes seda, kas õppeaine ja õpitegevused sulle meeldivad, vaid ka sinu huvi õpitusse süveneda ja õpiülesandeid võimalikult hästi teha)?
Õpimotivatsioon
Mis motivatsioon üldse on?
õpimotivatsioon ● õppima ajendavate motiivide kogum
Kontrollitud motivatsioon - väljast reguleeritud, näiteks käitumise puhul on tasud ja karistused. Õpitakse näiteks, sest vanemad tahavd või ka võrreldakse end teistega ja tahetakse lihtsalt parem olla.
Autonoomne motivatsioon - sisemine motivatsioon, õpilane soovib ise õppida, tal on eesmärgid ning mõistab kuidas teadmised ja oskused hiljem kasulikud on.
Mulle väga meeldib järgnev mõte:
"Oluline ei ole niivõrd see, et iga last õpetataks, vaid see, et igale lapsele antaks soov õppida."(John Lubbock)
Õpetajana soovin õpilastes tekitada huvi õppimise vastu, et nad ise tahaks uurida ja õppida. Et neil oleks sisemine ja autonoomne motivatsioon. Saan kasutada ka kontrollivat motivatsiooni, kuid siis tuleb hoolikalt mõelda, et see oleks jätkusuutlik. Õpetajana ei saa ma kulbiga teadmisi pähe panna, vaid saan neid suunata, toetada, mõista või juhendada.
Lisaks motivatsioonile tasub mõelda ka Maslow püramiidile, et õpilasel oleks need vajadused täidetud, sest kui tal on näiteks kõht tühi, siis ei saa ta keskenduda õppimisele. Samuti tahan luua klassis turvaise keskkonna, kus kõik tunneksid enda hästi ja hoolivat ning üksteist austatakse ja aidatakse. Lisaks selle teooria kohaselt tuleb jälgida, et õpilastel oleks võimalus enesearendamisele ja eneseteostuseks. Mõtlen ka sellele, et kõik õpilased saaksid tunda ka edutunnet.
Motivatsiooni toetavad järgnevad komponendid:
- baasvajaduste rahuldamine
- õpitava väärtustamine
- huvi
- õppimise eesmärgid
Baasvajadused
Isemääramisteooria (Deci &Ryan, 2001) kohaselt peavad õppimiseks olema sotsiaalses keskkonnas rahuldatud seotuse- (teistega ühtekuuluvuse tunne prosotsiaalsete suhete kaudu), kompetentsuse- (keskkonna juhtimiseks ja kontrolliks oskuste omandamine ja rakendamine) ja autonoomiavajadus (ise selle üle otsustamine, mida ja kuidas teha).
Õpetaja tegevused autonoomsuse toetamiseks (grupitöö- SDT skaala osa, Kati Ausi ja Grete Arro väljatöötatud):
- Õpistrateegiate põhjendamine ja õpilastele õpetamine (kuidas näiteks sõnu paremini meelde jätta
- ning kuidas kergemini uut informatsiooni õppida)
- Eesmärgistatakse koos õpilastega (et õpilane tunneks, et need on tema eesmärgid)
- Aeglasemaid ei kiirustata tagant ja kiirematele antakse lisatööd (erineva õpioskusega lastele võib anda erinevaid ülesandeid)
- Õpetaja kuulab õpilasi (kõikide arvamust võetakse kuulda)
- Õpilaste soovide kohta küsimine
- Õpilaste vaatenurga mõistmine
- Õpetaja ja õpilased toetavad üksteist
- Kodutöödega/ tunnitöödega antakse õpilastele valikuid
- Eluliste näidete toomine ja näitlikustamine
- Rõhume iseenda arengu tähtsusele mitte hindele
- Hinded ei ole kõige olulisemad, vaid ainest arusaamine on
- Tagasiside andmine õpilastele (mitte ainult kiitmine, vaid sisukas tagasiside)
- Õpetaja kaasab õpilasi
- Õpetaja julgustab õpilasi, julgustab avaldama arvamust, üksteise mõtteid ei tehta maha
Õpetaja tegevused kompetentsuse toetamiseks (grupitöö - SDT skaala osa, Kati Ausi ja Grete Arro väljatöötatud):
- Tunnustatakse iga õpilase pingutust ja võimeid, ei võrdle neid
- teistega.
- Õpetaja pakub õpilastele konsultatsioonide aegu, on e-maili teel
- kättesaadav, vastab tunnis õpilaste küsimustele.
- Tööd on jõukohased ja juhised on selged, konkreetsed, võimalusel
- elulised/realistlikud.
- Tööde esitamisel arvestatakse sellega, et igal õpilasel on oma tempo
- ja tähtajad on mõistlikul kaugusel.
- Tunnis on toetav keskkond, ei kardeta küsida küsimusi, valesid
- vastuseid ei tehta maha, vaid toetatakse vigadest õppimist.
- Kaasõpilased toetavad/sõbralikud, tehakse grupitöid.
Õpetaja tegevused seotuse toetamiseks (grupitöö - SDT skaala osa, Kati Ausi ja Grete Arro väljatöötatud):
- Ütlemisi: toetav keel (proovi, küsi, ettepanek, võid, soovitan)
- Heade soovide kirjutamine üksteisele
- Märgata igaühte nende tugevuste poolest ning too need tugevused
- välja
- Võimalda teha omavahel koostööd
- Õpilase vastu austuse näitamine (tervitamine, individuaalselt
- pöördumine)
- Anda “isoleeritud” lapsele oluline roll
- Konkreetne tegevus: raamatute lugemine/vaatamine kaasõpilastega
- raamatunurgas
- Meie ühine keel
Eelnevad tegevused on kõik baasvajadusi toetavad ning ühtlasi ka kui ideaalses või tegelikult võikski igas klassi olla. Kahjuks, aga olen kogenud pigem nende vajaduste ignoreerimist või pärrsimist lausa. Sellises tegevused on kui õpetaja ei anna õpilastele valikuvõimalusi, ei lasta õpilastel rääkida ega arvamust avaldada, õpetaja rääkimine on motoorne ja ilma näideta, õpilaste tempoga ei arvestata või klassis ei looda ühtsustunnet. Ise võtan, aga isemääramisteooria kaasa ja tahan seda järgida. Sel juhul saan luua põhja, et õpilastes tekiks motivatsiooni ning kõige raskem on minu arvates seda hoida.
Saavutuseesmärkide teooria
meisterlikkusele (õppimisele, tarkusele, oskuslikkusele eesmärgile) suunatust;
tulemusele (paremale hindele, võidule, enese näitamisele, eesmärgi mittesaavutamise vältimine) suunatust.
Allikad:
- õppejõu slaidid
- https://www.eki.ee/dict/haridus/index.cgi?Q=õpimotivatsioon&F=M&C06=en
- SDT-skaala, väljatöötatud Kati Aus ja Grete Arro
Kommentaarid
Postita kommentaar