Õppetöö individualiseerimine ja diferentseerimine
Diferentseerimine ja individualiseerimine
Et saaks rääkida ja arutleda sisulist poolt, siis vaatan, mida need "peened" sõnad tähendavad. Kahjuks oli see viimane loeng peale viimast praktikat, kus oli vaja õpet diferentseerida, kuid siis koheselt ei mõistnud, mida tegema peab. Palju parem oleks olnud kui oleksime varem teadnud, mida see endast kujutab.
õppe diferentseerimine
● õppurite eripära arvestamise vorm, kus koole, klasse, rühmi moodustatakse indiviidide ühesuguste tunnuste alusel
õppe individualiseerimine, individualiseerimine
● õpetamisel iga õppuri eripära arvestamine
Tunni algusest jäi mulle meelde keskmise õpilase müüt. Tunnis arutledes jõudsime järeldusele, et ega sellist keskmist õpilasi väga olemas polegi. Tihtipeale ongi õnneks õpilased erinevates asjades head.
Mulle endale meeldiks see rohem, et kui ongi matemaatikas nõrgem, siis selle eest saab sama õpilane paista silma näiteks eesti keeles või kunsti tunnis. Minu tahtmine aga ei loe siin midagi. Enda koolist mäletan kahjuks, aga siiski seda, et nõrgemad õpilased olid nõrgmead siiski kõikides ainetes ja tugevamad õpilased oli head kõiges. Seega ikkagi tekkisid nii-öelda tugevate rühmad ja nõrgemate rühmad. Grupid moodustati viiendas klassis ja ma isegi ei oska öelda, mille põhjal. Enam-vähem olid need siiski tugevad ja nõrgad, kuid mina olin inglise keeles nõrk, aga sain tugevate gruppi. Kui tagntjärgi mõelda, siis päästerõngaks, et narrima ega õelutsema ei hakatud oli see, et üksteiste sõbrad olid erinevates gruppide. Kuna mina olin ainuke nii öelda rumal grupis, siis õpetaja ei tegelenudki minuga, sest arvas, et ma ei oskagi midagi ja andis mulle kontrolltöid ette ära lahendada ning vabalt võisin ma hoopis tarkadega, kellel oli tunnis lihtsuse tõttu igav, kaarte mängida. Ise tulevikus teeksin kindlasti teist moodi, need tugevamad õpilased saaksid pigem nõrgematele toeks olla ning siiski ka minul oli inglise keeles tugevaid külgi. Seega saakski keskenduda õpetajana nendele.
Diferentseerimise võimalused:
eri taseme ülesanded
Ohuks pean siin, et klassis võib tekkida kihistumise tunne, kuid õpetajana saan selgitada, et igalühel ongi erinev tempo ning vastavalt eineva raskusastmega ülesannetele saabki arendeda ja enda arengut jälgida.
ajaline piirang
töö tasemegruppides
See tähendabki, et luuakse õppeedukuse järgi rühmad. Ma ei oska seda mõtet veel maha laita ega väga kiita, sest pole saanud ise õpetajana proovida ning oma kooliajal sattusin üldse veidrasse olukorda. Kui tugineda teooriale siis leian plusse ja miinuseid. See võib olla hea, sest õpetajal on võrdse tasemega õpilased ja saab ühtlasemalt edasi liikuda ning jõuab nendega isegi võib-olla lisamaterjale läbida. Ja nõrgema tasemega rühmas samuti, et õpetaja saabki võtta rahulikuma tempo ning ei pea muretsema, et kellelgi hakkab igav. Kuid tänapäeval räägitakse ja arutletakse rohkem aina, et pigem rakendada kaasavat haridust ja, et õpilased toetaksid üksteist ja õpetaksid üksteist ise. Seega kindlalt seisukohta endal veel pole, mis päriselt ka toimiks mitte ei oleks ainult vaid teoreetiline unistamine.
Kui koolides on aga tehtud "C klass", siis olen märganud, et neid küll narriti ja ei võetud nii-öelda tõsiselt. Kuid siinkohal on taaskord dilemma, et kui nad ongi sattunud võib-olla pahuksisse endaga ja muude asjade, siis miks ei võiks olla neil väiksem klass, kus õpetaja keskendub neile rohkem ja saavad tagasi järjele. Kui nad oleks tavaklassis, siis peab õpetaja pidevalt leidma aega kogu klassile ja siis neile, kes vajavad niigi rohkem abi. Mõistan, et soovitakse, et ühiskond hakkaks soosima ja arvestama kõikidega ning et mõistaksime, et kõik ongi erinevad. Kuid seda mõtteviisi saab ju ka toetada ja "süstida" õpilastesse juba praegugi nende tasandus- ja HEV klasside näol. Et kui ei tolereerita sellised klasse oma koolides, siis kuidas õpilased järsku hakkavad nendega arvestama kui lihtsalt pannakse erivajadustega õpilased suurtesse klassidesse. Tihtipeale ka lapsevanemad soovivad seda, kuid kas ka laps ise....kuidas oleks lapsele parim... ning võib-olla on muid moodusied kuidas neid teistega rohkem sotsialiseerima panna...ühisüritused, vahetusõpilased, mingid ained koos, koolis toimuvad ürituse jne.
Õnneks lisaks oma koolis käimise kogemusle sain näha praktikal, kuidas HEV õpilased saavad väga hästi hakkama. Mitmetes tundides unustasin ära, et üldse klassis keegi selline on ning ei märganud ka kiusamist. Erivajadusi on ka nii palju erinevaid ning muidugi saavad nad hakkama ja õpetajana saan luua soosiva keskkonna. Ja nagu nii-öelda tavaõpilased siis ka nemad on milleski head ja milleski nõrgemad.
kaasav haridus ● haridusliku erivajadusega lapsi õpetatakse koos eakohaselt arenenud lastega kodulähedases koolis
Tänases loengus, aga tutvustati meile veel uuemat lähenemist kui kaasav haridus. Selleks on UDL. Sain aru, et see on universaalselt õppimine/õpetamine.
Kuidas toimib UDL?
- Informatsiooni esitlemine erinevatel viisidel
- teadmiste esitlemine võimaldada erinevatel viisidel
Kuna õpiased on erinevad, siis miks ei võiks olla valikud vastamisel (kirjalikult, suuliselt, multimeedia kaudu).... Mulle tunub, et sellist võimalust õppimisel on väga hea kasutada, kuid peab klassis ära hoidma olukorra, kus seda hakatakse ära kasutama. Lõplikul hindamisel võik olla vähem valikuid, mis oleks sarnase tasemega. Toetan mõtet, et mõned soovivad näiteks suuliselt, sest nii on neil hea eneseväljendus, kuid teised soovivad rahulikultise kirjalikult mõelda. Kuid kui anda valikuks grupitöö või kirjand, siis tundub see ebavõrdne. Kuid siinkoahl saab mõelda individualiseerimisel ja, et õpilaste arengutase ongi erinev.
Klassis tekkis arutelu selle üle, et kui õpilane on kolmandas klassi, siis peab oskama ta vastavat teksti lugema. Loengutes ning juba ka tundides mõtleme kujundavale hindamisele ning laseme õpilastel olla natukene omas tempos, kuid tekkis küsimus, et mis ajaks peab ta jõudma lävendindi......õpitulemused on igaks tunniks, eesmärke paneme näiteks nädalaks ja Riiklikus õppekavas on pädevused iga klassi lõpetamiseks ning pädevused põhikooli lõpetamiseks. Kui õpilane nüüd ei oska niimoodi lugeda, siis õnneks istuma kohe ei jäeta, kuid kus maal on see piir, et peab olema jõutud siiski mingite tulemusteni...
Mulle väga meeldib õppejõu pilt, mis paneb mõtlema kontrolltööde alternatiividele...
- õpilaste kaasamine erinevatel viisidel:
Nii nagu ka tavaklassides on vaja õpilastes äratada huvi, motivatsiooni ja püsivust õppimisele. Kui õpilased on kaasatud ja õppimine on tõhus, siis on neil ka rohkem motivatsiooni ning selle najal on juba väga hea õppida. Varasemalt olen omandanud viise kuidas kaasata eesmärgistamisse ja hindamisse ning ka baasvajadustega arvestamine toetab õpilaste kaasamist ja nende eripäradega. Õpetajana saan olla ennatlik ja loov.
Tähelepanekud töö individualiseerimiseks:
Töö juppideks tegemine, võib-olla värvidega eristada
Vähenda vajadusel töömahtu
Taimeri kasutamine ja selge üleminemine ühelt tegevuselt teisele
Tunnikava kirjutamine tahvlile
Tähelepanekud kehtestava käitumise jutimiseks:
rahuliku ja üheselt mõistetava hääletooni ja käitumisviisiga suhtlemine;
enesekindlus eneseväljenus, kuid vältida agressiivsust
juhiseid anda kindla ja rahuliku hääletooniga
valju hääl on hädaolukorraks
vältida sahmerdamist, õpilased muutuvad samuti ebakindlalks ja näevad kui õpetaja on närvis
korraldusele mittereageerimine - mis on selle tagajärg
sõnumid korrarikkuja kohta peavad olema kirjeldavad, mitte halvustavad;
oluliselt tuleks aega võtta ja panustada uue rühma või klassi käitumisjuhiste kehtestamise faasis (Rogers 2011).
Tunnen, et isegi väikesed sammud ja individuaalsed lähenemised tunnis annavad palju kaasa ning seda vajavad ka nii-öelda tavaklassi õpilased. Kuid tunnen, et kui mul oleks klassis HEV õpilased, siis vajaksin spetsialistide tuge. Erinevate praktikate käigus on aga selgunud tõsiasi, et neid ei ole koolides väga ning ülikoolis klassiõpetaja eriala ei keskenduta erinevatele sündroomidele, kuid aina rohkem läheks ka neid teadmisi mitte ainult eripedeagoogide tudengitel tarvis, vaid ka meil, õpetajatel.
Allikad:
http://www.eki.ee/dict/haridus/index.cgi?Q=õppe%20diferentseerimine
http://www.eki.ee/dict/haridus/index.cgi?Q=individualiseerimine&F=M&C06=en
http://www.udlcenter.org/aboutudl
-----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
ÕPIPÄEVIK
Arenguvestlus
Kuidas läks test? Millised teemad vaatan õpimapi jaoks veel üle? Õpimapi jaoks peab veel üle vaatama vormistuslikud osad ning ära tegema ühe tegemata postituse.
Miks ma tahan saada õpetajaks? (Kas ja kuidas on see põhjendus ainekursuse raames muutunud? Õpetajaks olemine annab võimaluse muuta maailma. Ma saan anda enda panuse ühiskonna paremaks muutumise suhtes. See eesmärk on olnud mul alati, kuid see kursus kui ka terve kooliaeg aitab ennekõike, aga muuta mul iseennast, et saakin endale põhja alla, hoiakud paika ning eesmärgid konkreetsemaks ja reaalsemaks.
Mis on õpetamises põnevat? Õpetamises on põnev näha protsessi arengut, näha kuidas õpilased arenevad, on õnnelikud ja juurdekasvuuskumusega.
Mis tundub keeruline? Keeruline tundub veel motivatsiooni hoidmine, alguses enda kehtestamine ja kujundava hindamise kasutamine. Nende kohta pean veel materjale lugema ja praktikal rohkem proovima.
Kuivõrd hea õppija mina ise olen? Millist eeskuju annan õpilastele? Ennast pean kohusetundlikuks õppijaks. Mulle meeldib kui eeltöö on alati tehtud, nii ka praktikal, et läinud klassi improviseerima. samuti näiteks ei istunud vaatlejana tunnis telefonis, vaid jälgisime korrektselt.
Millised võiksid olla minu tugevused ja nõrkused õpetajana? Tugevusteks arvan, et on empaatilisus, et mõistan ja kuulan õpilasi. Nõrkusteks arvan, et on veel kogenematus. Eriti, et kuidas lahendada erinevaid käitumisprobleeme. Praktika käigus selgus ka, et ülesannete planeerimisel ei osanud hästi aega mõelda, et kui kaua õpilased neid teha võivad.
Eesmärgid ainekursuse raames - kuidas nendega on läinud? Ainekurusesse seatud eesmärgid saavad täidetud.
Kuidas ma tulevase õpetajana selle kursuse raames arenesin? Mis on muutunud? Mõistan nüüd paremini, kuidas õpetada ning mõista õpilasi ning panna näiteks motivatsiooni tegureid tähele. Varasemalt keskendusin ainult meetoditele, et need on põhilised, kuid tegelikult enne neid on vaja palju muid teadmisi.
Mida teen edaspidi selleks, et õpetajana kasvada/areneda? Mida teen teisiti?
Soovitused ja tähelepanekud kursuse arendamiseks Kursus oli väga hästi praktikaga kooskõlas, kuid mõned loengud ei klappinud. Rohkem kasu oleks olnud, kui ka viimased osad oleks jõudnud ennem selle loengus läbi arutada ennem kui pidime praktikas teostama. Mulle meeldis, et kõik seminarid oli õpilasi kaasavad, mille käigus juba saime näha ja ka proovida erinevaid meetodeid.
Kommentaarid
Postita kommentaar