Kuidas õpetada lapsi õppima?
Õpetajana saan õpilasi õppimisel toetada ja ka õpetada õppima.
ÕPIPÄDEVUSED JA ÕPIOSKUSED
Seda, et mida üldse õppida tuleb määrab ära RÕK. Seal on ära määratud õppe- eesmärgid ja õpipädevused. Õpetajana koostan vastavalt teemale õpitulemused. See määrab ära tunni meetodid ja õpimotivatsiooni. Õpitulemus peab olema üheselt mõistetav ning sõnastatud eakohaselt.
Õpitulemuse koostamine:
1. tegusõna (loeb, mõistab, edastab, arvestab, tunneb ära jne)
2. täpsustus
3. teadmus
Nt: Tunneb ära 10 Eestis elavat metslooma.
Lisaks on õpieesmärk, mille õpilane loob ise ning õpetaja saab seda toetada. Eesmärkide seadmine aitab luua õpilasel hiljem paremini seoseid, leida motivatsiooni ning aitab saavutada õpipädevused.
Eesmärkide poole püüdlemist ja nende saavutamist ja taset näitab hästi Bloomi taksonoomia. Seda vaadates sain aru, et enda kooli ajal tippu ei jõudnud, kuid selle alusel saan enda tunde paremini planeerida. Tihiti jäävad vajaka analüüüsimise, sünteesi ja loomise astmed.
Järgmine lahti seletav tabel sai nüüd mu lemmikuks ning seda hakkan edaspidi rohkem vaatama ja kasutama. Siit võtan kaasa erinevad tegevused, kuidas õpilased hakkaksid õpitut järjest rohkem mõistma kuniks oskab ka iseennast hinnata. Samuti on siit hea vaadata, et millised küsimused, millist tasandit katab. Seega kui soovin õpilastelt teksti kohta küsimusi küsida, siis võtan aega, et need läbimõeldult ettevalmistada.
Kuna tahame jõuda püramiidi tippu ning, et õpilased oleksid motiveeritud ning ennast- juhtivad, siis tuleks luua eesmärgid koos õpilastega.
Eesmärkide sõnastamisel nii koolis kui ka eraelus on heaks mudeliks SMART. Seda mudelit saab kastutada näiteks päeva-, nädala-, kuu- või trimesrtieesmärkide panemiseks. Selle kohaselt peab eesmärk olema spetsiifiline, mõõdetav, saavutatav, realistlik ja ajaliselt mõõdetav.
Õpilast saame toetada ja õpetada õppima kui tunnis põhjendada ära kõikide tegevuste eesmärgid. Siis oskab õpilane ka ise tulevikus teadlikult näiteks õpistrateegiaid kasutada. Seame eesmärk, et saavutada õpipädevused.
„Õpipädevus tähendab õppimiseks vajalike teadmiste ja oskuste ning õppimist soodustavate uskumuste ja hoiakute süsteemi. “
(Aus & Jogi, 2013,112)
Õpipädevuse saab jaotada komonentideks ehk tegevusteks:
1. enne õppimist - uskumuste, emotsioonide ja uskumuste märkamine
2. õppimise ajal- õpistrateegiad
3. peale õppimist- protsessi analüüsimine´
USKUMUSED, HOIAKUD JA MOTIVATSIOON
Õpilase ja õpetaja uskumisi, hoiakuid ja motivatsiooni kajastab hästi jäävususkumus ja juurdekasvuuskumus. Sellest lähtuvalt saan õpilasi toetada ja suuanta.
Jäävususkumus:
- arvavad, et võimekus on jääv
- madal enesehinnang
- ei ole avatud vigadest õppima
- tähtis, vaid hinne
- tegutsedes areneb
- julgeb eksida
- huvitub vastuse sisust
- teab, et õppimine on pikk protsess
Juurdekasvuuskumus:
- pingutuse tunnustamine
- teistega koos õppimine
- ajakasutus
- abi küsimine
- kordamine
- seoste tegemine
- vigade analüüs (nii õigete kui ka valede)
- oma teadmiste kontroll
- analüüs

Kommentaarid
Postita kommentaar