Millele õppimine tugineb?

Millele tugineb õppimine?

Õppimine tugineb riiklikule õppekavale kui ka kitsamalt erinevatele õpikäsitustele. "Õpikäsitus on arusaam sellest, mis eesmärkidel ja mil viisil õppimine toimub, millistes suhetes on õppeprotsessis osalejad, ning nende arusaamade rakendamine praktikas. Õpikäsitus on osa laiemast koolikultuurist. Õpikäsituse uuenemiseks on vaja initsiatiivikaid professionaale, kelle eestvedamisel on võimalik muuta koolielu korraldust, kaasajastada õppe sisu ja õpetajate ettevalmistust ning senisest otstarbekamalt kasutada nii koolisiseseid kui kooliväliseid õpikeskkondi." (Haridus- ja Teadusministeerium)

Põhikooli riiklik õppekava määrab ära õppe- ja kasvatuseesmärgid, õppimise käsitluse ja õppekeskkonna tingimused. Õppekorralduse all on määratud tundide mahud, läbivad teemad, valikained ja kohustuslikud ained. Välja on toodud ka haridusliku erivajadusega õpilaste erisused. Sätestatud on ka hindamine ja kooli  lõpetamise kord ning see dokument on aluseks ka kooli õppekavale. Lisades on välja toodud ainevaldkondade kaupa nende pädevused, õppeainete mahud, kuidas teiste ainetega lõimida ja kuidas pädevused saavutada.

Põhikooli riikliku õppekava järgi on  ära määratletud pädevused, mida omandatakse kooli lõpuks, et tulla ühiskonnas toime.  Pädevus on teadmiste, oskuste ja hoiakute kogum, mis tagab suutlikkuse teatud tegevusalal või -valdkonnas loovalt, ettevõtlikult ja paindlikult toimida. Pädevused on kirja pandud kooliastmete kaupa.

RÕK üldpädevused:

• kultuuri- ja väärtuspädevus;

• sotsiaalne ja kodanikupädevus; 

• enesemääratluspädevus;

• õpipädevus;

• suhtluspädevus; 

• matemaatika-, loodusteaduste ja tehnoloogiaalane pädevus;

• ettevõtlikkuspädevus;

•  digipädevus. 

Lisaks neile on määratletud ainepõhised õpipädevused ning läbivad teemad. Nendele peaksid õpetajad toetuma igas tunnis ning võtma aluseks tundide planeerimisel. Kahjuks olen märganud, et õpetajad ei oska ja ei jõua lõimida ega käsitleda väga läbivaid teemasid. Näiteks arvan, et kardetakse liiklusvaldkonda, sest ise ei olda selles tugev. 

Mõtlema panev oli lugeda artikklit "Framework for 21st Century Learning" ning mõelda kui kiiresti kõik areneb ja kuhu poole ühiskond tüürib. Samuti pean tähelepanud tegema enda tulevases töös, et minu õpilased areneksid just sellisteks, et tulla tuleviku ühiskonnas toime. 

Haridus- ja teadusministeeriumi välja antud trükises "ÕPIKÄSITUSEST JA SELLE MUUTUMISEST" kajastatakse, et  praeguses ühiskonnas tahetakse, et õppija oleks ennastjuhtiv ja suudaks mõelda ja probleeme lahendada. Selleks tuleb muutma õpistrateegiaid. See sõltub ühiskonnast, sellest mis ootused on tulevikus. See tähendab poliitilisi vaateid, ühiskondlike muutusi, tööturu muutuseid ja ka tehnoloogia arengut. Vastavalt sellele tuleb kohanda õpe kooli keskkonnas. Et inimene suudaks hiljem tulla toime, olla see avatud ja ennast teostav, siis peab õppimisel olema lisaks teadmistele ka muud eesmärgid. Aina enam pannakse rõhku kommunikatsiooni- ja koostööoskustele. 

Lugedes seda trükist tekkisid mul järgnevad mõtted: 

• Milline on tänapäeva ühiskond? Millises suunas see liigub?

• Mis on õpikäsitlus? arusaam õppimisest ja õpetamisest Miks seda muutma peab? ühiskond areneb Kui tihti seda peaks muutma.......

• Milline on tänapäeva inimene? ainealaste teadmistega  Millised omadused ja oskused tal on?

• Milliste omadustega inimest ühiskond vajab tulevikus?  avatud uuele, on iseseisvad, julgevad ja oskavad pidevalt õppida, suudavad kiiresti valikuid teha, loovalt mõtelda ja tegutseda, autonoomiat, soovi ja oskust valida, otsustada ja vastutada. Kuidas seda saavutada?  Kes juba on sellised, siis tulevad ühiskonnas paremini toime, kuid teistel on vaja arendada mitte nii palju ainealaseid teadmisi, vaid ühiskonnas toimetulekus omadusi -  arendada enesekohaseid ja sotsiaalseid oskusi

• Milliste meetoditega koolis saab kujundada õpilasest ennastjuhtiv, koostööaldis, teadmiste ja kogemustega inimene?  ainealaste teadmiste praktiseerimine; õppeprotsess koostöisemkas; õppima õppimine; füüsiline ja vaime tervis korda

• Kuidas saame igale teooria osale pakkuda koolis praktikat....

• Kuidas ümber õpetada või toetada hetkel töötavat inimest? Millised vajakajäämisi on? uute teooriate põhjendamine ja näitamine vanematele kolleegidele; täiendkoolitused...

• Kas kõikidest peab lõpuks saama teadlased ja professorid....

• Kas ma ei või õpetada algklasse kui matemaatikat kõrgel tasemel ei oska........

Õpistrateegiaid aitavad muuta erinevad korraldused koolides. Näiteks saab muuta asutuse juhtimissüsteemi demokraatlikumaks, õppesisu valikul saab kaasajastada õppekavu vastavalt nõudlusele, turvaline ja õppimist soodustav keskkond ning suur roll langeb õpetajale. Õpetaja peab kõigepealt uskuma, et saab õpistrateegiaid muuta ning tekitada ka motivatsioon õpilastes. Praegusel ajal arutletakse ja räägitakse palju erinevatest õpistrateegiatest ja õppima õppimisest.  Tuleb välja, et õpetajatel on väärarusaamu. 

Tihtipeale kasutatakse koolis väga häid meetodeid, kuid õpilastele ei selgitata miks nii tehakse. Arvan, et kui õpetajad põhjendaksid ära, siis saaksid õpilased paremini õppida ka kodus ning õppima õppides ja järjest ennastjuhtivaks harjutades astume samme sellise ühiskonna poole mida soovime. 21-sajandi õppijat peaks iseloomustama neli märksõna: loovus, probleemide lahendamise oskus; suhtlemisoskus; koostööoskus ja kriitiline mõtlemine.

Tunni ülesehitus:

1. häälestus (tähelepanu haaramine, huvi äratamine, eelneva kordamine ja meelde tuletamine, eesmärkide sõnastamine)
2. õppimine (uue osa selgitamine, arusaadavate tööjuhiste andmine -  grupitööd, lugemine, videod)
3. juhendatud harjutamine (õpetaja jälgib ja suunab, mitte ei ütle ette)
4. iseseisev harjutamine ( õpilane teeb täitsa ise -  kodutööd)
5. tagasiside ( enese hindamine, tagasiside, kordamine -  väljapääsupilet, 3-2-1 - 3 olulist fakti, mis jäi meelde, 2 küsimust, millele oskad vastata, 1 asi, mis jäi segaseks)

Antud mudelit saan hakata rakendama ja jälgima ka praktikal. Esimest korda tulebki läbi viia häälestuse osa ning järgnevalt panin kirja ka mõned strateegiad.

Erinevad strateegiaid õppimise alustamiseks/tähelepanu saamiseks:

• rütmid järele plaksutamiseks

• muusikaline instrument

• kindel koht klassis

• käe tõstmine vaikuse saavutamiseks

?   küsimus, mis jäi õhku - kuidas nimetatud pädevusi saavutada ning kuidas teha need õpilase enda eesmärkideks? Kuidas ja miks määral peaks aineid lõimima kui enamus koolides on aineõpingud mitte üldõpetus?  Milline hindamine ja tagasisidestamine tänapäeval toimib ja on edasi arendavaks jõuks? Kuidas julgustada õpetajaid läbi viima "läbivaid teemasid"?

!    ahaa-elamus - 4C on sama mis üldpädevused (loovus, probleemide lahendamise oskus; suhtlemisoskus; koostööoskus ja kriitiline mõtlemine)

.    mõte, mida võtan kaasa - vastavalt ühiskonna liikumisele ja arengule peame muutma ka õpikäsitusi, et tulevased inimesed tuleksid keskkonnas toime.

Allikad:

Framework for 21st Century Learning. (2007).

http://static.battelleforkids.org/documents/p21/P21_framework_0816_2pgs.pdf 

Põhikooli riiklik õppekava. (2011)

https://www.riigiteataja.ee/akt/129082014020 

ÕPIKÄSITUSEST JA SELLE MUUTUMISEST. (2017). Haridus- ja teadusministeerium.

https://www.hm.ee/sites/default/files/har_min_broshyyr_12lk_est_veebi.pdf

-----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

ÕPIPÄEVIK

Kahjuks taaskord haiguse tõttu ei saanud tunnis kohapeal olla ning töötasin iseseisvalt läbi Põhikooli riiklikku õppekava, kust lugesin ja panin kirja üldpädevused. Neid hakkan jälgima ka prakatikal käies, sest igakord võtame aluseks 1-2 üldpädevust, millele tunnis keskendume ning hiljem vaatame, kas tegevused toetasid nende saavutmist. Samuti lugesin õpikäsitluste kohta ja jäin mõtlema kuhu ühiskond liigub ning panin kirja küsimused ja mõtted, mis tekkisid teost lugedes. Varasemalt mõtlesin, et mis on õppimine, siis nüüd sai aru, et see kõik tugineb õppekavale ja õpetaja ei pea ise midagi välja mõtlema vaid kõik eesmärgid ja pädevused on ette kirjutatud.