Õppimine ja õpetamine

Õppimisele ja õpetamisele ei ole ühest definitsiooni. Õppimise uurija, Roger Säljo arusaama kohaselt on õppimine uue info omandamine, oskuste ja arusaama kujunemine ning nende õige kasutamine vastavas kontekstis. Lisaksin siia, et õppimine on ka hoiakute kujunemine ja nende ajas muutumine ning lisaks teadmiste ja oskuste saamisele toimub õppimine ka läbi kogemuste. See eeldab aga, et tegevus oleks eesmärgistatud ja hiljem ka analüüsitud.  Kui kunagi võis õppimine tähendada tekstide pähe õppimist, siis tänapäeval sellest ei piisa. Õpikäsitlused on muutunud ning peaksid kaasajastuma ühiskonna arenguga. 

Tänapäeval olen tähendanud, et tähtis on osata hästi toime tulla erinevates situatsioonides ning see on juba seotud inimese elueesmärkidega. Õppimise protsess toimub kogu inimese olemusega, see on terviklik protsess, mis kaasab endasse inimese meeled, tunded, sotsiaalsed oskused ja moraali. Arvan, et õpime ja areneme iga päev, mis algas juba emaüsas olles ning lõpeb surmaga.

Õpetaja arvestan, et kooli õppima tulnud õpilasel on juba mingid teadmised, oskused ja hoiakud vastavalt õpilase enda varasematele kogemustele. Samuti üheks oluliseks aspektiks on õpilase vanus. See määrab ära, kuidas õpilane mõelda oskab ning millised on tema teadmised. Piaget´ teooria kohaselt mõtleb umbes  12-aastane kuni 16-aastane noor juba samal tasandil nagu täiskasvanu. Sellisel juhul on jõudnud ta formaalsete operatsioonide staadiumi, kus on välja arenenud abstraktne mõtlemine ja oskab neid ka kasutada ning määrab hüpoteese ja mõtleb tulevikule. Seega õpetamisel pean arvestama, et õpetatav materjal vastaks eale. Õpetama peab järk-järgult, ennem loendamine ja siis alles arvutamine ehk didaktika eelkäija Komenský kohaselt, et õpetamisel tuleb liikuda lihtsamalt keerulisemale. Kogu õppeprotsessi vältel kujunevad ja muutuvad õpilaste oskused, teadmised ja hoiakud ning õpetaja on selle kõige juures eeskujuks.

 

See, kuidas õpitakse ja õpetatakse sõltub ühiskonnast ning erinevatest õpikäsitlustest. Õpikäsitlus on arusaam õppimisest. 

Erinevad õpikäsitlused pedagoogika ajaloos: 

• biheivioristlik (õpetajakeskne; teadmised eeldavad fakte, vaadeldavust, mõõdetavust, dokumenteeritavust ja statistilist töötlust; inimese enda eesmärke ja olemus ei arvestata)

• kognitivistlik (inimene õpib tunnetusprotsesside läbi ning uus informatsioon töödeldakse läbi; kognitiivse võimekuse arendamine)

• humanistlik-kogemuslik käsitus õppimisest (tähtis on kogemuse kaudu õppimine ning inimene on iseseisev ja tähtis on eneseteostus)

• konstruktivistlik ja sotsiaalkonstruktivistlik (tänapäeval kasutuses olevad, uus informatsioon tõlgendatakse vastavalt varasematele teadmistele, sotsiaalne kontekst)

Huvitav on mõelda, et õppija roll järjest muutub ajas. Algselt oli ta passiivne ning tänapäeval tahame saavutada kriitiliselt mõtlevat ja ennastjuhtivat õppijat. 

Väited õppimisest: 

1.Õpetaja peab olema õppeprotsessi juht.

Ma arvan, et algklassides on õpetaja õppeprotsessi juht, sest lapsed ei ole suutelised ennast ise juhtima. Õpetajana saan hakata seda neile õpetama ning põhikooli lõpuks võib-olla on nad juba valmis rohkem juhtima ja vastutust võtma. Õpetajana juhin ja suunan neid, kuid lõpuks oskavad nad ise mõelda, tegutseda ja analüüüsida.

2. Õppimine on raske töö ja peab nõudma pingutust.

Ma arvan, et see on igaühe jaoks erinev. Minu jaoks on õppimine raske ja efektiivsemate õpistrateegiate kasutamine nõuab aega. See on sellepärast, et pole harjunud kasutama ja varasemalt ei õpetatud õppima. Nüüd tahan ka õpilastele õpetada õppimist ja erinevaid strateegiaid. Kindlasti selgitan miks teatud meetodeid kasutame ning siis õpivad nad neid ka isesesvalt muudes ainetes ja kontekstides kasutama.

3. Õppimine peab olema lõbus.

Mina soovin teha õpilastele õppimise lõbusaks, sest tundub, et kui tegevused on mitmekülgsed ja vahelduvad, siis suudavad nad rohkem keskenduda ja kui nad teevad midagi rõõmu ja huviga, siis omandavad ka rohkem. 

4. Õppimise juures on kõige olulisem, et õpilane omandaks ettenähtud teadmised (RÕK)

Põhikooli Riiklik õppekava annab pädevused, mis õpilane omandama peab ning need on elus ja ühiskonnas toimimiseks vajalikud. Seega arvan, et need on vajalikud, sest kui kõik pädevused on omandatud, siis oskavad õpilased käituda, arvestada, rakendada, analüüsida või omavad ka ainealaseid teadmisi.

5. Eesti lapsed on maailma parimate õppijate seas.

Olen kuulnud, et PISA testi tulemuste järgi on meie lapse jah parimate õppijate seas. Kuid kas need testid näitavad tõesti seda.....

 

Minu sõnastatud 5 didaktika käsku:

1. Õpe on eakohane.
2. Õppimisel liikuda lihtsamalt keerulisemale.
3. Muuta õpitav õpilase jaoks põnevaks.
4. Luua õppimist toetav õpikeskkond.
5. Olla õpilasele eeskujuks.

 Allikad:

 

Haridussõnastik 

http://www.eki.ee/dict/haridus/index.cgi?Q=%C3%B5ppimine&F=M&C06=en [03.09.2020]

Jan Amos Komenský - tänapäeva alushariduse suur eelkäija

https://opleht.ee/2014/03/jan-amos-komensky-tanapaeva-alushariduse-suur-eelkaija/ 

Krull, E. 2000. Pedagoogilise psühholoogia käsiraamat. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.  

Tiiu Kuurme: Õppimise mõistmisest (1.osa)

https://www.huvitavkool.ee/2015/01/tiiu-kuurme-oppimise-moistmisest-1osa.html [03.09.2020]

 

Tiiu Kuurme: Õppimise mõistmisest (2.osa)

https://www.huvitavkool.ee/2015/01/tiiu-kuurme-oppimise-moistmisest-2osa.html 

[03.09.2020]

-----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

ÕPIPÄEVIK

Kahjuks esimesest seminaris osaleda ei saanud ning tuginesin kriitilisele sõbrale, õppejõu materjalidele ja artikklitele. Kuna teemaks on õppimine, siis keskendusin ise mõtlema väidete peale ning koostasin oma didaktikakäsud. Samuti kordasin üle erinevad õpikäsitlused, millest kirjutas Tiiu Kuurme. enda õppimise juures olen tähendanud, et hoiakud ja uskumused muutuvad ajas. Mida rohkem millegi kohta teada saada ja mida enam asi huvitab või kõnetab, siis muutub ka maailmavaade.