Koolitunni ülsehitus

Kui meenutada enda kools käimise aega, siis meenuvad erinevad õpetajad ja tunnid. Mõned neist tundidest on meeles, sest need meeldisid ning meenub ka selliseid, mis ei meeldinud. Nüüd saan tagantjägi mõelda ja mõista, et miks nii oli. Mõndade õpetajate tunnid olid strukutureeritud, arvestati ka õpilastega ja tund oli põnev. Nüüd tunnen, et need tunnid, mis ei meeldinud olid tingitud sellest, et aine oli mulle raske, puudus motivatsioon ning õpilasi ei kaasatud. Titipeale oli paljudes tundides ka kord käest ära, sest järelikult polnud tunnis struktuuri, õpetjaja ise oli ebakindel, õpilastel puudus huvi õppida seda, sest sel ajal ei mõistnud selle vajalikkust tulevikus. 

Kuid mullegi tunudb veel keeruline, kuidas hoida motivatsiooni õpilastes ja ka iseenda õpingutes.

Mulle tundub huvitav mõelda tunni erinevatele osadele ning kuidas need kõik omavahel seotud on.

Grupitöö: (tööjaamades 5-4-3-2-1 minutit)

1. Kuidas toetada õppimist toetavaid uskumusi?

• eksimine on inimlik

• "veel ei oska"

• toetav keskkkond arvamuste avaldamiseks

• valikute andmine (kodutöö, istekoht)

• tähelepanu õpilastele

• õpetaja võtab aega õpilaste ära kuulamiseks

• "pingutamine on hea"

• individuaalsuse totamine

• diferentseerimine

• mänguliselt õppimine

       2. Milliseid küsimusi esitada, et toetada õpilaste reflektsiooni?

• Mis oli sinu jaoks raske/kerge?

• Kuidas jäid sooritusega rahule?

• Mida oleks saanud teisiti/paremini teha?

• Mis oli sinu jaoks huvitav?

• Kuidas saadud teadmisi rakendada saad?

• Mis sulle meelde jäi?

• Mis sa täna õppisid/meelde jäi?

• lauselõpukaardid

• 3-2-1 meetod

• pöidlameeter

• ahha, ohhoo, ehhee meetod

• . ? ! meetod

Ennem tunnile mõtlemist ja selle planeerimist on eeltöö. Et minul ei juhtuks samamoodi, et õpilased hiljem tulevikus kiruvad tundi ja õpetajat taga ega ei oska midagi, siis mõtlen kõigepealt, kes on minu õpilased. Mis on õpilaste vanus, sest materjali raskusaste ja õppemeetodit on vastavalt vanusele erinevad. Mõtlen ka mis huvid õpilastel on, võib olla saan neid tundi sisse tuua jne. Seejärel mõtlen, mis on tunni eesmärk ja milliseid teadmisi ja pädevusi soovin kujundada ja toetada. Samuti enne tunni algust , milliseid vahendeid vaja läheb. Vaatan, kas oskan kasutada projetorit ja kas kõik programmid arvutis töötavad, samuti vastavalt vajadusele, et paberid ja pliiatsid oleksid olemas. Arvan, et õpetajal võiks olla mul lisa pliiatseid, sest õpilased unustavad, kaotavad, lõhuvad ning kui mul on kohe talle anda uus, siis saab ta jätkata enda tööd. Samuti mõtle, et õpetaja ei teeks õpilaste eest kõike ära!

Tund koosneb kolmest suuremast osast: häälestus, õppimine, kokkuvõte.

Häälestus:

Iga tund algab hääestusega!

• Õpilaste häälestamine õppimiseks!

• Häälestuse osas järgin tulevikus, et see kaardistaks õpilaste varasemad teadmised ja oskused. Saan õpetajana teada, mida õpilased juba teavad või ei tea ning vastavalt sellele saan edasi minna.

• Luua ise või aidata õpilastel luua seoseid õpitava ja "reaalse elu" vahel, et nad saaksid aru miks ja kuidas neil seda tegelikult ka vaja on.

• Häälestuse eesmärgiks on ka huvi tekitamine ja luuakse tunni eesmärgid.

Õppimine:

• Õppimise osa koosneb selgitamisest, juhendatud harjutamisest ja iseseisvast harjutamisest.

• Omandataks uusi teadmisi või oskusi (lugemine, video, loeng jne)

• Lahendatakse tüüpülesandeid, õpetaja saab veelkord selgitada ja tehakse paaris- või grupitöid. Sellised meetodid on minu arvates head, sest siis õpilased saavad ükseist toetada ja aidata.

• Viimane osa on iseseisev harjutamine, kus õpilased ise lahendavad ülesadeid ning õpetaja saab õpilasi juba individuaalselt juhendada.

• Meetodi valikul pean kindlasti meeles, et see lähtuks eesmärgist, mitte vastupidi!

Õppimise juures tahan meelde jätta, et lihtsalt loeng on kõige ebaefektiivsem. Et mida rohkem õpilased ise mõelda ja teha saavad, siis üha kasulikum see on. Oma tundides tahan seda väga järgida ning siis vaatan uuesti seda tabelit, et see mulle meelde jääks. Samuti praktikal olen märganud, et mida rohkem erinevaid viise ja tegevusi on, et seda aktiivsemad on ka õpilased. Kui kolmandale klassile lihtsalt 75 minuti midagi slaididelt näidata, lasta vaadata, siis tulevikus ei mäleta nad midagi. Nii on ka täiskasvanutel, et kui midagi niisama kuulata, siis ei jää see meie pikaajalisse mällu.

Kokkuvõte:

• Tunni kokkuvõttes saab õpetaja kui ka õpilased tagasisidet. Õpilased saavad hinnata iseennast, et kuidas nad ise tunnevad end. Õpetajana saan suunata neid analüüsima tunnis läbitud ülesannete najal ning samuti saab teha erinevaid kokkuvõtvaid ülesandeid.

• Samuti vaadatakse tunni lõpus, kas ja millised eesmärgid saavutati.

• Meetodid: tagasisidekaardid, kahtlased väited, TTS-tabel, väljapääsupilet, sotsiomeetria. 

Samuti tundide lõpus analüüsib õpetaja ennast, et mis läks hästi, mis ei sobinud sellele klassile või kuidas eesmärgid said saavutatud. Minu jaoks on veel hetkel ajaplaanerimine raske, sest ei oska umbes kodus mõelda kui kaua erinevate ülesannetega aega läheb. Õppejõut saime lehekülje, kus saan näiteks taimeri tahvlile jooksma panna: https://classroomscreen.com

Kõikide meetodite puhul tunni osades on vajalik TÖÖJUHIS. Seega tuleb meeles pidada, et see oleks:

• lihtlausetega

• etappides

• üks korraldus korraga

• täpne

Kui õpetajana mõtlen tööjuhise vastavalt eale selgelt läbi, siis väldin uuesti selgitamist ning õpilastel on hea järge pidada ning hakata koheselt õigesti tööle. Tööjuhise koostamiselmõtlen, et küsimustele miks ja kuidas?

Ülesanne: "Magnetväli" ( tööjuhise koostamine)

• tõuse püsti
• leia endale klassiruumis koht
• moodustage ükskõik kui suured grupid
• loendage end grupis ära
• õpetaja ütleb näiteks number 5
• moodustage 5 liikmelised uue grupid
• aega uute gruppide moodustamiseks on 10 sekundit
• kui sa ei saa gruppi, siis ära muretse
• õpetaja ütleb uue numbri
• moodustge uue nubri järgi uued grupid

Allikad:

Õppejõu Katri Sild õppematerjalid

-----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

ÕPIPÄEVIK

Selles loengus jätsin endale meelde, et meetod peab tuginema eesmärgile, sest praegu praktika käigus on juhtunud ka vastupidi, et olemas on olnud meetod ennem ning sellejärgi mõtlesime eesmärgid. Eesmärgid, aga võtame riiklikust õppekavast ning igal ainel on veel ainealased pädevused, mis peame saavutama. Seega on tähtis järgida neid pädevusi. Samuti hea tähelepane oli tööjuhendi koostamine. Õpetajatele on trükitud meetodeid, kus on ka judendid, kuid need ei ole sobilikud õpilstele. Eriti algklassides peavad tööjudendid olema konkreetsed, selged, täpsed ja lühikesed. Väga hea oli ka ise meetodeid tunnis läbi teha ning terve tunni vältel töötasin kaasa ning seostasin juba praktikaga.