Hindamine

Tänapäeval aina rohkem kuuleb mõisteid  kujundav hindamine ja õppimist toetav hindamine. Kuid sellel ei ole kindlat definitsiooni. Põhikooli riiklik õppekava väidab järgnevalt:  kujundava hindamisena mõistetakse õppe kestel toimuvat hindamist, mille käigus analüüsitakse õpilase teadmisi, oskusi, hoiakuid, väärtushinnanguid ja käitumist, antakse tagasisidet õpilase seniste tulemuste ning vajakajäämiste kohta, innustatakse ja suunatakse õpilast edasisel õppimisel ning kavandatakse edasise õppimise eesmärgid ja teed. Kujundav hindamine keskendub eelkõige õpilase arengu võrdlemisele tema varasemate saavutustega. Tagasiside kirjeldab õigel ajal ja võimalikult täpselt õpilase tugevaid külgi ja vajakajäämisi ning sisaldab ettepanekuid edaspidisteks tegevusteks, mis toetavad õpilase arengut.

Lugesin materjale "KUJUNDAV HINDAMINE KUI ÕPPIMIST TOETAV HINDAMINE Õpetajakoolituse õppematerjal" kus on väga hea tabel, kus on välja toodud kujundava hindamise põhiküsimused, millele tähelepanu pöörata. 

"Küsimust „miks hinnata” enam eraldi välja ei tooda, sest vastus sisaldub keskmesse seatud mõistes –hinnata tuleks eelkõige õppimise ja arengu toetamiseks ning oluline on kaardistada, väärtustada ja toetada iga õppija arengut. 

Õppimist toetav hindamine pole seega hindamine selle sõna tavatähenduses, vaid sisaldab:

• mitmekülgset info kogumist õppija hetketaseme ja arengu kohta; 

• info analüüsi, lähtudes seatud eesmärkidest; 

• info kasutamist – vajadusel muudatuste tegemist õppeprotsessis (õppimises ja õpetamises) ning motiveeriva tagasiside andmist."

https://www.curriculum.ut.ee/sites/default/files/ht/oppimist_toetav_hindamine_kokkui.pdf 

Ennem seminari kuulasin ka haridusteemalist taskuhäälikut teemal "õppimist toetav hindamine", millest rääkis Helina Mugra. Ta rääkis, kuidas tema seda rakendab ning mida selline hindamine endast üldse kujutab. Seda oli väga põnev kuulata ning mõelda, et kujundav hindamine ei ole lihtsalt hinnete panemine või nende ära jätmine. Sellest inspireerivast ja huvitavast loost selgus, et kujundav hindamine liigub õppimist toetavaks hindamiseks, mis omakorda tegelikult järjest rohkem tähendab õppimist toetav õppimine.

Sellest taskuhäälikust sain endale tulevikuks  kaasa väga palju mõtteid ja võtteid, mis toetavad õppimist toetavat hindamist. See on tegelikult terve õppimise protsess, mitte ainult hindamine. 

Põhimõtted, mida saan hiljem ka ise rakendada ja nende peale mõelda 👇:

1. eesmärgid enne igat perioodi (enne perioodi antakse õppijale ja lapsevanemale teda, mida sel perioodil õpitakse nt sulghäälik, see on selgroog, kuid õpetajal on alati võimalus tegevusi ja teemasid juurde võtt ja lõimida)

2. esmaspäeviti näiteks laps räägib ära enda nädalavahetuse ja siis õpetaja annab teada, mida see nädal tehakse.

3. rääkida õpilastele, et miks mingi eesmärk on oluline 

4. õpilased ise kirjutavad päevikusse eesmärgi ning tunni lõpus vaatab üle ja hindab ennast ise, nt liimimine, luuletused, lugemised, jutustamised

Igal hindamisel peab aga olema kriteeriumid, mille alusel hinnata. Selleks, et laps oskaks ennast üldse hinnata peab olema ta tegevust ennem kogenud. Lisaks lepitakse koos kokku mida hindama hakatakse.

5. kujundaval hindamisel saab teises klassis vaadata eelmist aastat ja lisatakse juurde, et mida lisada ja õppida veel

6. õpimapi koostamine

7. arenguvestlusel lepitakse lapsevanemaga kokku lapse arengu kiiruse

8. õpilased ise kontrollivad oma töid

9. hinde põhjendamine

10. lõimitud õpe

11. rääkivad seinad

12. 💓õpetaja usub igasse õpilasesse 💓

Ise arvasin, et selline hindamine nõuab väga palju tööd ja on ajamahukas, kuid tegelikult kui seda praktiseerida ja hea eeltöö on tehtud, siis ei võta see palju aega. Õpilased õpivad ennast ise analüüsima ja hindama ning õpetaja saab hiljem näiteks nõustuda nende endi väidetega ning samuti on see õpetaja ära kinnitatud ning lapsevanem ka kodus rahul. Lisaks enda  ja õpetaja hindamisele, teevad õpilased seda ka omavahel. Selle õpetaja loost selgub, et õpilased võtavad ise vastutuse, sest nad on ise kriteeriumid kirja pannud ja nad tahavad hästi hakkama saada. Kuid tekib küsimus, mis vanuseni see kestab? Kas selline tahe võib üle minna ning kui tuleb puberteediiga, kas siis võib olukord muutuda või nad on harjunud ning teavad väga hästi miks mida teevad......

Taskuhäälik on leitav: 

https://www.youtube.com/watch?v=zVerVuXKUUA&ab_channel=%C3%95pimekoos%C2%A0 

Loengus sain kõigele eelnevale loetule ja kuulatule veel kinnitust ja erinevaid tähelepanekuid. Tavaliselt olen harjunud, et õpetaja hindab ja saan tulemuse. Kuid pole mõelnud, et mille järgi ta seda teeb. Sest enda kooliajal sai tunda nii-öelda nägude järgi hindamist. Et mina seda viga tulevikus ei teeks, siis harjutasime hindamiskriteeriumide panemist. Viisime läbi minitunde ning enne seda mõtlesime ise kriteeriumid ning juhul kui kõigil ei läinud kõik suurepäraselt, siis ei saanudki õpetajat süüdistada, sest ise lõime kriteeriumid. 

Minitunni hindamiskriteeriumid:

• konkreetne

• eesmärgistatud

• õppijate kaasamine

• tööjuhise andmine

Minu arvates on hindamise üheks kõige tähtsamaks teguriks õpilase arengu toetamine.

Lisaks on hindamise eesmärkideks:

• anda tagasisidet õpilase õpiedukuse kohta

• innustada ja suunata õpilasisihikindlalt õppima

• suunata õpilase enesearengu ja analüüsi oskuse kujundamist

• anda õpilastele alus kooli lõpetamise otsuse tegemiseks

Hindamist saab võtta kui teekonda, mil pean mõtlema, et 

1. kuhu tahan jõuda?
2. kus ma praegu olen?
3. mida selleks tegema pean, et kohale jõuda?

MÜÜDID

Kujundav hindamine ei ole hinnete ära jätmine. Kujundav hindamine on hinnete osakaalu vähendamine.
Kujundav hindamine ei ole üks hindamise liikidest. Kujundav hindamine on õpetamisprotsess.
Kujundav ei ole ainult sõnaline hindamine. Kujundaval hindamisel kasutatakse erinevaid viise.

Sellised mõtted ei tekkinud kindlasti ainult minul, vaid väga paljudel inimestel ja õpetajatel. Kuid kui aru saada, et kujundav hindamine on protsess kui mõtteviis, siis on seda parem mõista ja  rakendada.

Õpetajana saan silmas pidada järgnevat hindamispüramiidi, et hindamine ei oleks ainult kokkuvõtvad suured hindamised, vaid ka pidev ja loomulik osa õppetöös.

Hindamise ja tagasisidestamise vahele ei saa tõmmata võrdusmärki. Igas tunnis annab õpetaja või õpilased ise üksteisele ka tagasiside. Selle andmiseks on olemas väga hea "hamburgeri meetod", mille korral alustan sellega, mis õpilasel läks hästi ning siis saab teatada, mis jäi vajaka ning lõpetuseks öelda jälle miskit head. Niimoodi ei lahku õpilane paha ega trotsis tudeng, vaid tagasiside on pigem konstruktiivne. Võtan kaasa mõtte, et tuleb meeles pidada, et ei hinnata õpilast, vaid tema sooritust. Selleks loomegi enne hindamist täpsed kriteeriumid.

Harjutus 

Kuidas anda tagasiside õpipädevusele "õpilane teab inimese välisehitust"

See ülesanne pani mõtlema, et kontrollivad tööd ei pea olema, vaid testid ja kontrolltööd, vaid õpivpädevusi saab hinnata ka muud moodi. Hetkel on võimalus lasta õpilastel teha individuaalset tööd või lasta grupis neil erinevaid kehaosi pildil ära tunda, paika panna või joonistad. Õpilaste jaoks on see põnev ning õpetaja näeb, ära kas õpipädevus on saavutatud. Samuti hakkasin mõtlema, et kontrolltöid saab asendada ka esitluste ja muude grupitöödega. Need võib-olla arendavad õpilast isegi rohkem, sest siis nad otsivad infot ja teevad seda autonoomse motivatsiooni ajel, mitte ei tuubi üks paev enne kontrolltööd ning hiljem ei jää niikuinii midagi meelde.

Kujundava hindamise puhul tehakse suurt koostööd õpetaja, õpilase ja lapsevanema vahel. Toimuvad arenguvestlused, kus vaadeldakse ja arutletakse iga õpilase arengu üle. Siinkohal tekkis mõte, et iga õpilane õpib erineva kiirusega ning näiteks kontrolltöö ei lähe nii hästi, kuid kui see on tehtud ja mõned ülesanded veel, siis saab teema väga hästi selgeks, kuid hinne on juba pandud, sest aeg surub peale ja õpilasi peab hindama. Siinkohal tulevad need hinded tunnistusele, mis näitavad hiljem teistele koolidele sinu taset. Kuid see ei pruugi olla adekvaatne, sest võibolla sellel hetkel kui oli kontrolltöö õpilane ei osanud, aga hiljem sai selgeks. Ülikooli sisseastumiskatsetel, aga loeb matemaatika hinne kohe väga. Seega nagu tahetakse rõhua sellele, et õpilastel on erinev arengutempo ning see on täitsa okei, kuid samas on need hinded siiski hiljem mõjutavad......

Aga selleks, et õpetaja oskaks 20 õpilase kohta midagi öelda ning öelda vanematele, milles nende laps on arenenud, siis tuleb õpetajal õpilasi pidevalt jälgida. Õppejõult sain lihtsa meetodi, et märkida igas tunnis valgele paberile üles tähelepanekuid. Hiljem on neid väga palju ning hea kasutada. Lisaks sellele sain kaasa meetodi "träkkimine". Eeltööd on sellega palju, kui asi käpas ja juba mitmeid selliseid tabeleid loodud, siis on see hiljem tänuväärt materjal. 

Antud loengust võtsin kaasa mõtted:

• Hindame, et toetada õpilase arengut
• Kujundav hindamine on õppeprotsess ja mõtteviis
• Hindamise aluseks on kriteeriumid
• Tagasisidestamine oleks hinnanguvaba

Allikad:

Õppejõu Katri Sild õppematerjalid

https://www.curriculum.ut.ee/sites/default/files/ht/oppimist_toetav_hindamine_kokkui.pdf 

Taskuhääling - https://www.youtube.com/watch?v=zVerVuXKUUA&ab_channel=%C3%95pimekoos%C2%A0 

-----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

ÕPIPÄEVIK

Selles loengus sainuusi teadmisi kujundava hindamise kohta ning üldse, mis on hindamise eesmärk ning kuidas seda teostada. Nagu ka eelpool tõin välja müüdid kujunduva hindamise kohta. Panin need kirja, kuna ka ise arvasin varem nii. Kuna loenguts ei olnud mul arvuti kaasas, siis töötasin tundides intensiivselt kaasa ning tegin märkmeid vihikusse. Kodus analüüsisin terve seminari uuesti läbi ning panin siia kirja oma mõtted ja uued teadmised ja oskused, mida saan tulevikus kasutada. Arvan, et meenutamine ja uuesti kirjutamine aitas teemadest hästi aru saad ning võtta neist omale vajalikke asju.